• Prindi

Alaverest pärit Sandra Nurmsalu võitleb pääsu eest Eurovisiooni poolfinaali

Urban Symphony: (vasakult) Mann Helstein (vioola), Mari Möldre (tšello), Sandra Nurmsalu (laul ja viiul), Johanna Mängel (tšello).Sandra Nurmsalu elus on muusikal alati olnud loomulik osa. Tema esimene mälestus muusikast pärineb kodust. "Meil oli kodus vana süntesaator - isa mängis, mina laulsin ning lood lindistasime kassetile," jutustas ta, „ka ema laulis pidevalt." Tüdruku esimene muusikaõpetaja Anija vallas asuvas Alavere põhikoolis oli Juta Helilaid, kes töötas ka Kose muusikakoolis.

"Ta kutsus mind ja sõbrannasid muusikakooli. Juta nägi, et mind võiks asi huvitada," meenutas Sandra, kes on nüüdseks on mänginud viiulit juba kümme aastat. Sandra sõnas, et plikatirtsuna oli tal tohutu uudishimu selle pilli vastu.

"Esimene lauluvõistlus oli 1. klassis. Laulsin Elevandi marssi," jutustas neiu.

Samuti on Sandra laulnud koorides ning löönud kaasa Kose muusikakooli folkansamblis „Pillipiigad."

Avastamise aeg

"Laulmine nii väga naabreid ei seganudki, hullem oli pillimäng," meenutas tüdruk kaasatundlikult. Esimese loo kirjutas Sandra juba 10-aastaselt. "Tahtsin väga midagi luua, samas jäi oskustest palju puudu," mõtiskles ta.

Lauluvõistluse "Eesti Laul" looga "Rändajad" (laulu autor Sven Lõhmus) on noorel neiul kerge suhestuda, sest käes on iseenda ning maailma avastamise aeg. "Me oleme kõik rändajad ning kõnnime enda poolt valitud teel," sõnas neiu.

Ta on veendunud, et kui muusika meeldib, siis tuleb seda teha, ükskõik, mis stiiliga on tegemist.

Urban Symphony

"Otsa kooli õpetaja Eve Pärnsalu ütles eksami eel, et võta mingi lugu ja tee see omanäoliseks. Võtsin siis Metallica loo "Nothing Else Matters" ning tegin selle keelpillidele," rääkis neiu, "see tuli välja täitsa tore."

"Saates „Kaks takti ette" oli samuti voor, kus tuli võtta üks lugu ning teostada see algusest lõpuni. Kuna ma olen viiulit mänginud ja kaks aastat Otsa koolis õppinud, siis tekkis mõte teha see laul keelpillidega. Leidsin Manni ja Johanna. Laul, Kosheeni „Hungry" tuli tore välja," meenutas Sandra.

Lõpuks tundis neiu, et võistlemise aeg on läbi. „Pidin otsustama, kuidas minna edasi. Keelpillimuusika tundus loogilise jätkuna. Sõbrannadele Johannale ja Mannile meeldis see mõte samuti. Seejärel tuli kampa veel Mari."

Nii saigi siis alguse Urban Symphony, mis koosnes laulu ja viiuliga Sandra Nurmsalust, tšellodega Johanna Mängelist ja Mari Möldrest ning vioolaga Mann Helsteinist. Muusikat kirjutavad neiud ise.

Peale saadet "Kaks takti ette" helistas tüdrukutele Sven Lõhmus. „Ta ütles, et võiks teha muusikat keelpillidele," jutustas Sandra, „Eesti Laul on see koht, kus me esimest korda välja tuleme."

Vaba aeg

Noorel lauljal Sandral eriti vaba aega muusikast üle ei jää. "Mulle meeldib süüa teha," sõnas Sandra,"meeldib ka jalutada, inimestega suhelda ning lugeda."

Tüdruk on veendunud, et süüa tuleb teha armastusega. "Siis tuleb toit hea.

Alles hiljuti tegin juustusuppi," jutustas ta.

Vastlapäeval jäi Sandra aga vastlakuklitest ilma. "Kosel on ainult kolm poodi," jutustas ta, "teisipäeval olid kõikides poodides vastlakuklid selleks ajaks otsas, kui mina poodi jõudsin."

"Kosel on rahulik ja lund on ka tavaliselt hästi palju," rääkis Sandra, kes on ka Tallinnaga juba piisavalt harjunud.

Kodutud loomad

Ununud pole ka Alavere, kus on Sandra lapsepõlvekodu. "Käin seal nädalavahetustel, seal elavad vanemad ning koer," rääkis tüdruk.

3-kuune koerakutsikas sattus Sandra perre kunagi Kadaka turult. "Kutsikas oli ühe naise põues ning maksis 30 krooni," meenutas Sandra, "kui naine sai koera eest raha, läks kioskisse ja ostis pätsi leiba."

"Käisime alles hiljuti, sõbrapäeval loomade varjupaigas, kus koerad püüdsid üksteise võidu köita inimese tähelepanu. Nad olid nii õnnelikud," jutustas neiu. "Samuti nägime filmi, kus oli filmitud koera elu ühe päeva jooksul paari ruutmeetri peal."

Loomad ja varjupaigad on Sandra südamel praegugi. Ta sõnas, et tuntuse juures on positiivne see, et saab välja tuua valupunktid.