• Prindi

Mati Vetevool: "Olen selle nimel palju pingutanud"

 
Mati Vetevool näitab pakendatud lõhefileed. Hiljaaegu Eesti parimaks perefirmaks nimetatud M.V.Wooli juht Mati Vetevool on veendunud, herbal et edukaks saab see, kes teeb rohkem, kui temalt oodatakse.
 
 

Kolm aastat tagasi Saue vallas avatud kalatööstus on saanud lühikese ajaga tõelise hoo sisse. Päevast päeva näeb Angerja teel - see on tehase ametlik aadress - veokeid, mille koormaks on kas Norrast saabunud värske kala või eksportturgudele mõeldud valmistooted.

"Me peame tempot üleval hoidma, sest kala säilivusaeg on 14 päeva. Täna (16. detsember - toim.) saabunud 20-tonnine lõhekoorem on 23. detsembriks töödeldud, pakendatud ning mahagi müüdud," selgitab Vetevool.

Ettevõtet, milles töötab üle 160 inimese, juhib mees, kes on kaasanud ärisse ka oma perekonna. Vetevoolu poja kabinet asub isa kõrval. Väimees on aga müügijuht ning tütrepoeg kuulub müügimeeskonda.

"Iga firma võiks niimoodi töötada. Ainult juhtkond peab olema väga lojaalne, ühtekuuluv ja käima üht jalga," räägib Vetevool perekeskse ettevõtte eelistest. "Kui jõud rakendada ühes suunas, siis võib firma väga hästi töötada," lisab ta.

Võimas areng

Ettevõtlusega alustas Vetevool 1988. aastal, mil loodi "Vihterpalu" nimeline kalurite ühistu. Esimesed imporditud kalad jõudsid Eestisse aga alles kümme aastat hiljem ning M.V.Wooli juhataja sõnul oli see suur ime, et norrakad väikese firmaga üldse koostööd alustasid. "Kuna Leroy Seafood on samuti perefirma, siis eks sellepärast meid jutule võetigi," arvab ta.

Väikese käibe üle M.V.Wool täna kurta ei saa. Möödunud nädalal külastasid tehast prantslased, kelle kodumaale saadeti äsja 3,7 tonni koššertooteid. Eelmisel reedel viibisid Vetevoolu kalatööstuses aga ameeriklased, kes tõenäoliselt hakkavad tuleval aastal Eesti perefirmast kalatooteid tellima. Peagi võib M.V.Wooli toodangut kohata ka Jaapanis.

Suurima osa käibest moodustavad kahtlemata Skandinaaviamaad, kus tarbijate eelistused eestlastest mõnevõrra erinevad. "Norras, Rootsis ja Soomes eelistatakse peamiselt graavilõhe ja -forelli - see on valge pipra, suhkru ja tilliga maitsestatud kala," ütleb Vetevool. Klientide tagasisidest kannustatuna tuuakse graavilõhe 25. detsembril ka Eesti poelettidele.

Pühendumusega sihile

Kalafirma juhi sõnul on ettevõtluses tähtis mitte raisata aega asjadele, mida muuta ei saa. "Elada tuleb selles keskkonnas, mille loodus on sulle andnud. Tuleb vaatada tõele näkku ning vastavalt talitada."

Ka jälgib Vetevool Oskar Lutsu "Kevadest" pärit põhimõtet - kui sa ei jõua tervet ülesannet lahendada, siis tee pool. "On päevi, mil viibin tööstuses 12 tundi, kuid erinevalt rahvasaadikutest ei saa mina kelleltki palka juurde küsida," ütleb ta.

Lisaks Paldiski maantee ääres olevale tehasele kuulub M.V.Woolile teinegi tööstus, mis asub Vihterpalus. Seal töödeldakse peamiselt kohalikku kala - ahvenat, haugi, silmu, lesta ja räime. Nii kilu- kui ka räimepüük on Vetevoolu sõnul Eestis väga hästi esindatud.

PRIAst saadud toetusrahade eest on Hüüru tehasesse soetatud topeltliinid kala viilutamiseks ja pakendamiseks. Riigi abi eest on Mati Vetevool siiralt tänulik, kuna see on firmat tublisti aidanud. "Toetused on võrdse ja õiglase tootmisühiskonna arenemisel väga tähtsad ja Eesti ei ole seejuures erandlik. Toetusi saavad ka Rootsi ja Norra ettevõtjad, ning juhul kui abivahendite maht peaks meil vähenema, oleksime kohe halvemal positsioonil."

Samas toonitab Vetevool, et pelgalt toetustele ei saa lootma jääda. "Me peame olema piisavalt jätkusuutlikud, et tulevikus omal käel areneda. Selle nimel olen ma kõvasti pingutanud."

Eestile kui tööstuskeskkonnale ei heida mees midagi ette, vaid nendib, et tegutseda tuleb vastavalt seadustele ning olukorraga peab rahul olema. "Siin ei ole looduskatastroofe ja tegelikult pole olemas ka halba ilma, vaid on kehv varustus," ütleb Vetevool. "Ma usun igal juhul, et Eestist paremat paika maamunal ei ole."