• Prindi

Aastalõpu intervjuu Harju maavanem Ülle Rajasaluga

Ülle Rajasalu.Traditsiooniks on, for sale et iga aasta lõpul külastab Harju Elu maavanemat, viagra sale et küsida, mida oli lõppeval aastal head ning mida saaks algaval aastal paremini teha.

 


Millised arvud iseloomustavad lõppevat aastat Harjumaal kõige enam?

Täieliku ülevaate saame arvudest uue aasta alguses. Rääkides meie maakonna iibest, siis Harjumaal on see positiivne. Detsembri kuu seisuga on Harjumaal sündinud 1651 last, Tallinnas on see number 4792. Laste sündidega rõõmustavad meid Rae, Harku, Viimsi ja Saue vald ning Keila linn. Rõõm on tõdeda, et noored on hakanud abielluma ja on aru saadud pereväärtustest ja abielu traditsioonidest. Abielusid sõlmiti Harjumaal 33 võrra enam kui möödunud aastal.

Aasta alguses elas Harjumaal 573 348 elanikku, detsembri alguses oli selleks arvuks 581 987.

Tallinnaga piirnevad omavalitsused (Maardu linn, Harku vald jt) kaotavad elanikke Tallinna, seda tasuta ühistranspordi tõttu. Sama kurdavad ka kaugema piirkonna (nt Aegviidu) inimesed. Kas on võimalik maakonnas midagi ette võtta, et see protsess ei süveneks?

See on Tallinna linnavõimu teadlik taktika, et endale maksubaasi koguda. Muidugi on sellest kahju. Reaalsuses elavad paljud inimesed hoopis mujal, kuid soodustuste tõttu on võtnud endale sissekirjutuse Tallinnas. See on kindlasti koht, kus peaksid seaduseandjad pead kokku panema ja üritama probleemile lahendusi leida. Kolmapäevases Postimehes kirjutas endine majandusminister Meelis Atonen tulumaksu kaotamisest. Mulle meeldis, et ta paiskas avalikkuse ette uue ja huvitava mõtte, kus tulumaksu asemel võiks makse korjata teistmoodi, olgu see siis kinnisvara või teede kasutamise eest. See omakorda tooks kaasa väga suure muudatuse meie omavalitsuste tulubaasis.

Nüüd on riiklikul tasemel tõmbekeskused määratletud. Kas on oodata neile ka mingit riigipoolset arengutuge?

Maavanemana esitasin regionaalministrile Harjumaa keskuste teemaplaneeringu, mis on osa algatatud ja menetluses olevast Harjumaa üldplaneeringust. Keskuste planeeringut me ei käsitlenud haldusreformi kontekstis. Ministrile saadetu näitas: on täna toimivad tõmbekeskused ning algatatud ja menetluses olevad planeeringud, mis näitavad lisanduvaid tõmbekeskusi lähitulevikus ehk niinimetatud kuldne ring ümber pealinna.

Seal kõrval on kohe ka nii-öelda hõbedane ring, mille moodustavad ajaloolised keskused, nagu Kehra, Loksa, Paldiski linn ning Kuusalu ja Kose alevik. Elanike arv nimetatud asumites on küll vähenenud, ent nende olulisus piirkondliku keskusena on säilinud, kuna nad jäävad maakonna keskusest kaugele.

Millest moodustub tõmbekeskus? Elanike arv, kellest enamusele pakutakse tööd oma keskuses, ehk siis töökohad, koolid, lasteaiad, kaubandus, pangad, postkontorid jne. Näiteks Rummu-Vasalemma võib tulevikus saada tõmbekeskuseks eeldusel, et vana lagunenud vanglapiirkond lammutatakse ja tekib uus tööstusasum ja eelpool nimetatud teenused. Vasalemma eelduseks on raudtee olemasolu, mis annab sellele piirkonnale perspektiivse võimaluse areneda keskuseks.

Kohaliku omavalitsuse üheks eesmärgiks peaks olema just töökohtade toomine enda juurde. See on kõige alus. Luues uusi töökoht järgnevad sellele hiljem ka kaubanduskeskused, perearstikeskused, pangaautomaadid. Kõik see, mida inimesed igapäevaselt tarbivad.

Rail Baltic on sel aastal olnud üheks enim kõneldud teemaks, milline on Teie seisukoht?

Edastasime seoses Rail Balticuga mõned kuud tagasi kolme maavanema ühispöördumise ajakirjandusele. Kindlasti on meil Rail Balticu rajamisega olemas tõsine alternatiiv kõigile teistele transpordiliikidele liikumaks kiirelt ja mugavalt Euroopa südamesse. Sealhulgas tagab soodsam transport meie eksportööridele parema konkurentsivõime Euroopa turul. Maavalitsuse esindaja käis koos teiste Rail Balticu planeerimisega seotud osapooltega Rootsis tutvumas Botnia raudteeliini rajamisega ja sealsete raudtee ehituse põhimõtetega. Rootsis ollakse veendumusel, et raudteetrass peab läbima oma teekonnal ka asulaid ja nende keskuseid, millest võidavad enim kohalikud elanikud. Botnia ligemale 200 kilomeetri pikkusel raudteetrassil sõidab ööpäevas 12 kiirrongi, 12 regionaalrongi, 2 öörongi ja 18-20 kaubarongi. Samad numbrid peaksid olema mõeldavad ka meie jaoks, kui Rail Baltic ühel päeval valmib. Tulenevalt rootslaste käest saadud kogemusest saime oma arvamusele kinnituse, et peame kindlasti Rail Balticu trassi paika panemisel arvestama sellega, et tulevikus oleks võimalik seda kasutada ka regionaalsete rongiühenduste tarbeks. Täna menetluses olev Rail Balticu planeering näeb ette vaid kahte peatust. Kuid uutes maakonnaplaneeringutes tuleks kaaluda, kuhu saaks edaspidi peatusi lisada, et teenindada ka kohalikku elanikkonda. Me ei soovi, et raudtee läbiks oma teekonnal metsi või soid. Oleks suhteliselt loogiline, kui planeeritav Rail Baltic raudtee trass kulgeks Tallinnast välja mööda olemasolevat trassikoridori kuni Raplani ning seal juba otse alla Pärnu suunas, et anda tulevikus võimalus regionaalseks rongiliikluseks. Meie eesmärk on, et inimesed näeksid rongiliikluses tulevikku ja eelkõige ajavõitu. Selliste suuremahuliste projektide kavandamine ja ellu viimine vajab tõsist kaalutletust ja läbimõeldud otsuseid ning elanikkonna kaasamist. Rail Balticu raudtee rajamine on meie tulevik, mille tähtsust me mõistame alles aastate pärast.

Mis teid mööduval aastal enim häiris?

Rääkides konkreetselt, siis aasta üks tõsisemaid tagasilööke on meie Euregio koostöövõrgustiku lagunemine. Helsingi linn loobus osalemast riikidevahelisest koostööst MTÜs Tallinn-Helsingi Euregio, viidates vajadusele teha koostööd teises formaadis, täpsustamata millises. Siiski loodan, et koostöö põhjanaabritega jääb kestma.

Hea uudis on see, et samas soovivad meiega väga tihedat koostööd teha Uusimaa liit ja Satakunta maakond.

Mind on alati häirinud inimeste negatiivne suhtumine oma riiki. Kõik head ideed ja positiivsed uudised mattuvad negatiivsuse laviini alla. Kuid jõulukuul on oluline märgata enda ümber abivajajaid ning neid võimalusel ise aidata või anda abivajajast märku kohalikule omavalitsusele. Tähtis on see, et jõuluajal ükski laps ei jääks kingita ja selle eest peaks omavalitsus hea seisma.

Mis möödunud aastast enim meelde jäi?

Harjumaa suursündmuseks on kindlasti Maakaitsepäev, mida peetakse igal aastal jaanilaupäeval. 18 aastat sellealast kogemust on üle võtnud ka teised maakonnad. Maakaitsepäeval näevad meie inimesed seismas külg külje kõrval meie kodukaitsjaid, ehk Kaitseliitu, naiskodukaitsjaid, politseinike, piirivalvureid, skaute jne. Eriliseks teevad selle päeva muljetavaldavad demolahingud, mis on meie noortele eriti huvipakkuv.

Teise suursündmusena märgiksin ära, meie maakonna laulu- ja tantsupeo, millega tähistati 120 aasta möödumist esimesest maakonna laulupeost. Keilas toimunud enam kui 6000 lauljat, tantsijat ja pillimeest koondav laulu- ja tantsupidu oli Eesti maakondade seas suurim esinejate arvu poolest.

Novembris pidasime ka põhjanaabrite pealinnas Helsingis Harjumaa Mardilaata, mida sel aastal külastas enam kui 16000 sealset elanikku. Erilist huvi pakkusid külastajatele meie maakonna käsitöömeistrid ja nende tooted ning kohapeal tutvuti erinevate turismi võimalustega Harjumaal.

Ilusat ja rahulikku jõuluaega kõikidele Harjumaa elanikele.