• Prindi

Võimekuse indeks: Saue valla tõus

Saue vallavanem Andres Laisk.Igal aastal koostatav valdade-linnade võimekuse tabel on nagu presidendi kõne aasta lõpuminuteil - kõik teavad, pharm et midagi raputavalt uut ja huvitavat sealt ei tule, ent ometi kuulatakse ning selle üle arutatakse.

Sel aastal ütles regionaalminister Siim Kiisler, et võimekuse tabel on nagu peegel - see võib, kuid ei pruugi meeldida, mida me sealt näeme, kuid selles pole süüdi peegel. Seega usub minister, et tabel on objektiivne tegelikkuse peegeldaja.

Tabeli tegelikkus, erinevalt meie ümber pidevalt muutuvast maailmast, on aga selline, et midagi eriti ei muutu. Gigandist pealinn ja hiiglase ümber asetsevad omavalitsused on esimesel seitsmel kohal, seega kõige võimekamad. Nii on see olnud siiani esitatud (seekordne oli viies) võimekuse edetabeleis, ja esikümne lõpukohad jagavad omavahel ära vahelduva eduga Tartu, Pärnu ja Kuressaare linn ning Ülenurme vald Tartumaalt.

Võimekaima tiitli pärast heitlevad viimased paar aastat Viimsi ja Rae vald ning ka sel aastal jagati kaks peamist esikohta omavahel ära: aastate 2009-2012 lõikes on indeksi põhjal võimekaim Viimsi, kui arvestada vaid 2012. aasta näitajaid, siis Rae.

Vald ei ole valmis

Kui tabeli eesotsast mõni märkimisväärne muutus välja tuua, siis selleks on Saue valla tõus. Kui aastatel 2005-2007 oldi aastaste näitajate tabelis kolmandas kümnes, siis mullu oldi 10. ja tänavu 9. kohal.

Saue vallavanem Andres Laiski sõnul on vald viimase nelja aasta jooksul tegelenud lasteaia- ja koolikohtade loomisega ning investeerinud noorte tegevustesse. "Oma osa tõusus on kindlasti ka valla suhteliselt tugeval finantspositsioonil ja elanike arvu jätkuval kasvul," pakkus ta.

Uuringu läbiviija, konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv märkis, et Eesti omavalitsused on n-ö valmis ehitatud - vajalikud ehitised ning taristu on olemas ja seetõttu peaks senisest rohkem investeerima kohalike teenuste kvantiteeti ja kvaliteeti. Saue vallavanem sellega täiesti ei nõustu: senised hädavajalikud investeeringud lasteaedadesse ja koolidesse on tema sõnul pigem varasemate tegematajätmiste kompenseerimine. "Täiendavalt tuleb investeerida energiasäästlikesse lahendustesse vanades hoonetes, ja ka teed on olnud mitmed aastad vaeslapse osas," ütles ta. "Selles mõttes ei saa Saue vald veel niipea valmis."

Samas nõustub Laisk, et teenuste kvaliteet on oluline ning edasiste "betooni" investeeringute suhtes ollakse pigem ettevaatlikud.

Mure ettevõtlusega

Eraldi uuring telliti tänavu selle kohta, kas ja kuidas tegelevad vallad-linnad ettevõtluse arendamisega. Rivo Noorkõiv lausus kokkuvõtteks, et ettevõtluskeskkonna arendamisega tegeldakse, ent omavalitsustel puudub süsteemsus. Minister Kiisler aga sidus teema haldusreformiga ning leidis, et omavalitsusüksused peavad olema piisavalt suured, et elukohad ja töökohad oleksid ühes omavalitsuses.

Saue vallavanem Laisk suhtub ettevaatlikult ettepanekusse, et omavalitsuste kohustus peaks olema ka ettevõtluskeskkonnaga tegelemine. "Ettevõtluse arendamine näib olevat mingi uus mantra, millega kuulutatakse omavalitsustele õnne," lausus ta. "Reaalsus on see, et vald suudab investorsuhtlusega mõjutada protsesse ehk 10% ulatuses, teatud juhul toetada ka näiteks maaga, aga ettevõtlus vabas majanduses liigub teisi jõujooni pidi." Laisk toob näiteks, et vallal puudub kontroll oluliste ressursside, nagu inimesed ja maa, üle, lisaks puudub rahaline võimekus investeerida taristusse ning igasugune finantsautonoomia.