• Prindi

Paukjärve loodusrada ahvatleb matkajaid

Suvel on Põhja-Kõrvemaa raba ilus, <a href=ed aga sügisel veelgi ilusam. " title="Suvel on Põhja-Kõrvemaa raba ilus, aga sügisel veelgi ilusam. " style="float: right; margin: 5px; width: 200px; height: 150px" height="150" width="200" />Mõned ütlevad, et Põhja-Eestit ei ole samaväärselt Lõuna-Eestiga looduskaunite paikadega õnnistatud. Päris nii see pole. Põhja-Eestis, sealhulgas Harjumaal, on huvitavaid kohti omajagu - heaks näiteks Paukjärve loodusrada.

Paukjärve loodusrada asub Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal. Sellel alal leidub mitmeid matka- ja õpperadu. Viie kilomeetri pikkune Paukjärve õpperada on üks lühemaid, mis muudab selle läbimise võimalikuks pea igale inimesele.

Paukjärve rajani jõudmiseks tuleb Jägala-Käravete maanteelt pöörata kruusateele. See on peaaegu 10 kilomeetrit pikk ja kohati üsna kehvas seisus, mistõttu tuleb kohale jõudmiseks varuda aega. Auto parkimiseks on matkaraja algusesse rajatud Kaksiksilla parkla.

Rajale astudes tuleb ületada Soodla jõgi. Infosilt ütleb, et voolates enamasti läbi asustamata alade, on see puhtaima veega jõgesid Põhja-Eestis. Purdel püüavad kaks sisalikku pilvetriipude vahelt piiluvaid päikesekiiri.

Matkarajal olles tasub hoida pilku tee kõrval, vahel ehk metsagi pöörata. Siin-seal on näha ülestuhnitud metsaalust. Mets on täis metssigade käiguradasid. Hiljem märkan rabalaugaste vahel vaskussi. Keda loomad ükskõikseks jätavad, võib leida marju ja seeni.

Mets ja raba

Kohati kulgeb tee mitmeid meetreid ümbritsevatest orgudest kõrgemal. Jalutusraja ääres on näha suuri sipelgapesi. Olulisematele asjadele on juhitud tähelepanu infotahvlitega. Riigimetsa Majandamise Keskuse Aegviidu looduskeskuse juhataja Tiina Paltseri sõnul tuleb tahvleid rajale varsti juurde.

Maastik on vahelduv: ühel hetkel saab metsast raba ja hiljem jälle vastupidi. Selles piirkonnas on valdavalt nõmme- ja palumetsad. Kuivuse tõttu valitseb neis palavaimail kuudel suur tuleoht. 2002. aastal leidis lähikonnas aset ulatuslik põleng. Põlengute jälgi on praegugi märgata.

Metsamaastikku ilmestavad maalilised järvesilmad. Kokku on järvi viis: Paukjärv, Kaasikjärv, Ümerikjärv, Linajärv ja pisut eemal asuv soine Mudajärv. Väärib mainimist, et Ümerikjärve peetakse Põhja-Eesti sügavaimaks järveks. Selle sügavus küündib 14 meetrini. Liivaste kallastega Paukjärv aga on puhtaveelisemaid järvi Eestis. Siinsetes järvesilmades kasvavad haruldased veetaimed.

Ümerikjärve äärde jääb 1937. aastal Eesti Vabariigi poolt Soome aukonsulile Emil Vesterinenile kingitud krunt. Täna on seal järel vaid majavaremed.

Paukjärve äärde on ehitatud 11-meetrine vaatetorn, millest avaneb uhke vaade Põhja-Kõrvemaa maastikule. Paltseri sõnul asus vaatetorn seal ka varem, kuid 2011. aastal ehitati uus, vanast kõrgem torn.

Põnev taust

"Nõukogude ajal asus siin sõjaväepolügoon. See oli kinnine ala. Avati inimestele siis, kui taasiseseisvumise järel moodustati looduskaitseala," räägib Paltser piirkonna taustast.

On teada, et Paukjärvest mitte väga kaugel elas ühel perioodil Anton Hansen Tammsaare. Arvatakse, et "Kõrboja peremehe" looduskirjeldused on ajendatud just selle piirkonna maastikust. Paukjärve ääres on asunud ka Noorte Meeste Kristliku Ühingu ja pioneeride suvelaagrid.

Paukjärve loodusraja piirkonna põnev taust ja vaheldusrikas maastik pakuvad põnevust ka lastele. Raja läbinud 4-aastane noormees küsis vaid korra, raja alguses: "Millal me kohal oleme?"

Delfi reisitoimetaja Kaido Einama peab raja eeliseks järve ääres asuvaid hästivarustatud laagriplatse ja tee head tähistatust, mis takistab eksimist. "Plussid on vaheldusrikkus, võimalus valida teekonna pikkust ja matkata peaaegu kogu raja ulatuses kuiva jalaga ning head parkimisvõimalused. Miinusteks on rahvarohkus hea ilmaga, ning see, et sügisel ja kevadel on autoga raja algus raskesti ligipääsetav (teed lagunevad)," teeb ta ülevaate.