Kadri Tillemann.Haldusreformi läbiviimine on jätkuvalt kuum teema ning enamik maakondi on tänaseks välja selgitanud oma tõmbekeskused. Vaevalt keegi kahtleb selles, treat et Keila on Lääne-Harjumaa ning Keila valla tõmbekeskuseks.

IRL-i Keila linna ja valla osakondade poolt suve jooksul läbi viidud küsitlus aga annab kindlat tunnistust sellest, et Keila kandi rahva arvates tuleks linn ja vald esimesel võimalusel üheks omavalitsuseks liita.

Mul oli väga meeldiv olla Keila valla ja linna ühinemiskõneluste üheks algatajaks ja eestvedajaks alates 2011. aasta lõpust, mil läbiräämiste kutse vallavolikogust naabritele saadeti. Toona veel volikogu esimehena kõnelusi juhtides sai läbi viidud mitmeid arutelusid ja seminare, kus osales nii linna- kui vallakodanikke, ametnikke, eksperte ja tipp-poliitikuid. Tagasiside ühinemisplaanile oli valdavalt positiivne, enamikule inimestest näis see lihtsalt niivõrd loogilise sammuna. Protsessi kaasatud ekspertide analüüsitulemused näitasid, et ühinemine on ka majanduslikult mõttekas.

Kasu mõlemale

Vaatamata sellele jäi protsess tänavu kevadel soiku. Kahjuks oli nii valla kui linna otsustajate seas napilt rohkem neid, kes ühinemisteemat pigem ebamugavaks pidasid. Hästi kahju on sellest, et teema lihtsalt summutati - ilma rahva arvamust küsimata ning välja toomata ühtegi ühinemisega kaasnevat tõsiselt võetavat kitsaskohta või takistust kummalegi omavalitsusele. Olen veendunud, et Keila on Lääne-Harju piirkonna tõmbekeskus ning leian, et ühinemine oleks kasulik mõlemale omavalitsusele.

Kahe Keila vabatahtliku ühinemise korral oleks riiklik ühinemistoetus 650 000 euro suurune, see aitaks leevendada mõlemat omavalitsust kimbutavat lasteaiakohapõuda või rajada mõne muu olulise objekti, näiteks Keila linna Kloogarannaga ühendava kergliiklustee. Ühinemise korral saaksid ka Keila linna vabaühendused ja ettevõtjad taotleda oma tegevusteks toetust LEADER-meetmest ning suuremast ja suutlikumat omavalitsusest võidaks kogu piirkonna majandus- ja ühiskonnaelu.

Keila linna ja valla puhul on ühinemise mõistlikkus niivõrd ilmne, et meil ei tarvitse sugugi ära oodata, kas ja missugusel kujul üldine haldusreform 2017. aastal teoks saab. Mõistagi eeldab see riigimehelikkust, et erakorraliste valimiste kaudu asi koos 2015. aasta Riigikogu valimistega ära teha, aga ma väga loodan, et sügisel osutuvad nii linna- kui vallavolikogusse valituks volinikud, kes peavad piirkonna arengut tähtsamaks kui oma saadikukohta.

Rahvas arvab nii

Plaani kahe Keila ühendamine veel enne tõmbekeskustel põhinevat haldusreformi vabatahtlikult läbi viia toetab ka regionaalminister Siim Kiisler. Ühinemise kasuks rääkivate argumentidele lisab ta, et varem ühinenud omavalitsusena on meie positsioon üleriigilise tõmbekeskustel põhineva haldusreformi läbiviimisel 2017. aastal juba palju tugevam ning läbiviidavad muudatused tunduvalt sujuvamad.

Kuna ametlike ühinemiskõneluste käigus rahvaküsitluseni ei jõutud, siis otsustasime kevadel IRL-i Keila linna ja valla osakondade jõud ühendada ning ühinemisteemalise küsitluse läbi viia. Arvamusi küsisime Keila päeval ja Laulasmaa suvelaadal, soovijaid said vastata ka internetis petitsioon. ee keskkonnas. Küsitlusele vastas 230 inimest, kellest enamus (130) olid linnakodanikud, 55 vastajat oli vallast ning 45 mujalt. Ülekaalukas enamus ehk 80% pooldas ühinemist, toetajatest omakorda lõviosa (45%) arvas, et ühinema peaks esimesel võimalusel ning 35% vastanutest arvas, et asja peab veel põhjalikult kaaluma ning analüüsima. Neid, kes arvasid, et ühinemine pole vajalik ning piisab koostööst, oli 22% ning suisa ükskõikseid 9%.

Kas Keila linna ja valla tänased juhid arvestavad elanike tahtega?

 

Harju Elule teadaolevail andmeil oli üks ühinemisvastastest Riigikogu ja Keila linnavolikogu liige Leino Mägi. Millega Te nii loomuliku protsessi, nagu kahe Keila ühinemine, peatamist põhjendate?

Leino Mägi

Keila linnavolikogu liige

Keila linna ja valla ühinemine on tõesti loomulik. Sama loomulik on ka see, et ma sel ajahetkel haldusreformi poolt ei olnud. Tuletagem meelde 2007. aastat. Ka siis oli ühinemisteema tõsiselt üleval. Märksa tõsisemalt kui sellel kevadtalvel - Geomeedia viis läbi põhjalikud majanduslikd analüüsid. Need tõestasid - ühinemisest võidaks vald, kaotaks linn. Sotsiaalteenuste osutamine langeks linnale. Näiteks elab Keila vallas noor pere, kes töötab Tallinnas. Loomulikult toob see pere lapse hommikul Keila lasteaeda ja siis sõidab Tallinnasse rongiga tööle. Koormus meie sotsiaalteenustele kasvaks tunduvalt. Nii oleks see ka muudes valdkondades.

Enne kui ühinemisest rääkida, tuleb uuesti läbi viia haldussuutlikkuse uuringud, teha eelnevalt kõik, et mõlemad omavalitsused sellest ühinemisest võidaks.

Teien küsimuste ring on see, et Keila vallas pole praegu kellegagi ühinemisteemadel rääkida. Valla uutel juhtidel, volikogu esimehel Aleksei Šatovil ja vallavanem Kalev Laastil on hoopis muud huvid. Nemad olid kõige suuremad ühinemise vastased.