• Prindi

Arvo Pärdi keskus säilitab helilooja elulugu

Keskuse arhiivimaterjalide hulka kuuluvad ka intervjuud heliloojaga. Pildil vestleb Arvo Pärdiga (paremal) muusikaajakirjanik Immo Mihkelson.Laulasmaa külas tegutseb juba kolmandat aastat Eesti tuntuima helilooja nime kandev  sihtasutus, generic viagra mille eesmärgiks on säilitada ja tutvustada Arvo Pärdi pärandit.

 

2010. aastal loodud sihtasutus on veel väga noor. Kuigi võiks arvata, et sedavõrd mastaapne organisatsioon asub mõnes suurlinnas, koonduvad Arvo Pärdi elulugu ja muusikat käsitlevad materjalid ühte eramajja Laulasmaa külas. Selle paiga asunikud ei tee keskusest küll saladust, kuid on sarnaselt muusikule oma tegevusplaanide tutvustamisel pigem tagasihoidlikud.

Kohavalik pole aga juhuslik, sest Laulasmaal suvitas omal ajal helilooja Heino Eller, kes oli Pärdile väga oluline õpetaja.

Arhiivi koostamine

Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevjuhi Anu Kivilo sõnul on hetkel peamine eesmärk arhiivi koostamine ja materjalide süstematiseerimine, kirjeldamine ja digiteerimine. "Helilooja tõi kõik tema loomingut puudutavad teosed Berliinist Laulasmaale ning siin toimub nende läbitöötamine või õigemini mõtestamine," kirjeldab ta keskuse tööd. Arvo Pärdi Nii hõlmab ka helilooja isikuarhiiv väga erinevaid dokumente, alates teoste visanditest, käsikirjadest ja muusikalistest päevikutest ning lõpetades fotode, kirjavahetuse, helisalvestiste, reisidokumentide ja paljude teiste biograafiliste materjalidega.

Kuigi maja ukselt ei leia silti lahitolekuaegadega, pole Pärdi muusikat kaardistav paik avalikkusele päris suletud. Spetsiifiliste huvidega inimesi, nagu näiteks muusikaakadeemia üliõpilasi või muusikaraamatukogu töötajaid, on arhiivis vastu võetud. On mõistetav, et Pärdi lugu tuleb jäädvustada ja säilitada, sest tema looming on tuntud kogu maailmas ning seda esitatakse erakordselt palju. "Tema teost "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" esitati selle aasta esimese poole jooksul pea 60 sümfooniaorkestrit," ütleb keskuse kommunikatsioonijuht Riin Eensalu ning tunnistab, et seda on temalgi sageli raske hoomata.

Tööd pooleks sajandiks

Kontsertide korraldamisega Laulasmaal küll ei tegelda, kuid Keskuse eesmärk on tutvustada helilooja pärandit. Näiteks on koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooliga antud välja õppefilm "Mängime Pärti" ning juba kolmandat aastat korraldati Tallinnas Katariina kirikus Arvo Pärdi keskuse filmiõhtuid. "Pärdi loomingut kasutatakse filmides väga palju, kuid tihti ei pane inimesed seda tähele, sest hea filmi tunnus on see, kui pildist ja helist moodustub tervik," ütleb Kivilo

"Uksed avame me kõige varem viie aasta jooksul, kuid põhjalikku tööd jätkub siin 50 kuni 100 aastaks," on Anu Kivilo veendunud.