• Prindi

Koostöö lonkab: iga ettevõtja ajab oma asja

Ettevõtluse ümarlaud.Harju maavanema eestvedamisel esmakordselt kokkukutsutud maakonna ettevõtjate ümarlaual arutati, kuidas koostöös kohalikku ettevõtluskeskkonda arendada ja paremaks muuta.

Harju maavalitsuse arengutalituse nõunik Kaarel Kose sõnul korraldas maavalitsus ümarlaua eesmärgiga, et saavutada parem kontakt maakonna ettevõtjatega. "Meile on kontakt oluline, et saaksime ettevõtjate soovidega arvestada maakonna planeeringutes," tõi Kose välja ühe põhjuse. "Kui rääkida väliskoostööst, siis seal on meie jaoks vajalikud ettevõtjatete visioonid ja ideed."

Tõsiasi on, et tänasel päeval maavalitsus ja maakonna ettevõtjad eriti tihti kokku ei puutu. Samas on maavanema üks ülesandeid vastutada maakonna tasakaalustatud arengu eest, seetõttu peaks ta ka soodustama ettevõtjate ja avaliku sektori vahelist koostööd.

Et ei räägiks mööda

Sellest, et mitte kõik linnad-vallad pole tänasel päeval motiveeritud kohaliku ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamisest, on ka varem räägitud. AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil märkis ümarlaual, et kehtivad seadused ei soodusta omavalitsustel ettevõtlusega tegelemise huvi teket, kuivõrd nende kassasse laekub vaid maamaks, probleeme ent võib kuhjuda mitmeid, märkimisväärseimad neist on seotud keskkonnaga.

Kiili sõnul on temal isiklikult nii mõnigi kogemus, kus omavalitsus pole olnud huvitatud ettevõtte laienemisplaanidest ning asjad jäävad venima.

Üks valdkond, kus koostöö aitaks arusaamatusi vältida, on planeeringud. Nii maakonna kui valdade-linnade üldplaneeringud määravad kohad, kus miskit teha saab - rajada elurajooni, tööstuspargi jne. Ettevõtjate vähest teadlikkust maakonna planeeringutest tuleb tõsta, leidis Kaarel Kose. "Meie ülesanne ongi anda infot ettevõtjale, kuhu on millegi rajamise jaoks sobiv või mõistlikum koht," ütles ta.

Paldiski näide

Teiseks ümarlaua eesmärgiks oli tihedamale koostööle õhutada valdu-linnu ja kohalikke ettevõtjaid. Selleks oli ümarlauale kutsutud nii omavalitsusjuhid kui piirkondlikud ettevõtjate esindajad. Enim elevust tekitas Paldiski Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees Enn Laansoo jr sõnavõtt. Linna ettevõtjate liit on kaardistanud olemasolevad vahendid ja võimalused ning sedanud eesmärgiks uute investorite linna meelitamiseks. "Nad olid sisuliselt koostanud linna äriplaani, "lausus Kaarel Kose. "Ja see annab neile selge konkurentsieelise teiste ees. Nii peaks kõik piirkonnad talitama - vaatama, mis vahendid on olemas ja selgeks tegema, kuhu tahetakse jõuda."

Paldiski on loomulikult erandlik näide, sest seal on juba pikka aega olemas investoritele nii oluline mitmekülgne taristu: sadamad, raudteeühendus, maantee. Sealsete võimalustega on ülejäänud maakonnal väga keeruline võistelda. "See ei tähenda, et neist ei võiks eeskuju võtta," nentis Kose.

Kellega äri teha?

Harju maavalitsuse ja maakonna ettevõtjate koostöö puudulikkusest annab märku ka see, et maavalitsuse käsutuses pole vajalikku andmepanka, et siinseid ettevõtjaid välispartneritele tutvustada. Kaarel Kose tõi näiteks maavalitsuse koostöö USA Marylandi osariigiga. "Ameeriklaste jaoks on esimene asi järele uurida, et kas siin saab äri teha või mitte," rääkis ta. "Neil on prioriteediks seatud IT-valdkonna ja biotehnoloogia arendamine. Me saaks neile Harju ettevõtete kontakte pakkuda ja neid tutvustada, kuid meil pole seda infot."

Maavalitsuse "roosa unistus", nagu Kose seda nimetab, on Harju ettevõtjaid koondav ühendus, mis oleks koht, kust vajaliku info kohe kätte saab. Lisaks aitaks taoline ühendus ka parendada koostööd vajaliku ettevõtluskeskkonna loomisel.

Harjumaa ettevõtjate ümarlaua tahab maavalitsus muuta traditsiooniks. "Seekord oli sissejuhatus, järgmisel korral on juba konkreetsemad teemad," lubas Kose.