• Prindi

Padisel leiti tornist keskaegne suurtükk

Suurtükki tassivad (vasakult) Kaupo Lepasepp, leidja Mihkel Miidla ja Indrek Eelmets. Teist aastat vältavad väljakaevamised on andnud Padise kloostrist huvitavaid leide, millest suurim on 17. septembril suutükitornist välja kaevatud keskaegne suurtükk.

1990ndatel leiti kloostri väravatornist kaks signaalkahurit. Need on aga uuema-aegsed. Keskaegset relva polnud väljakaevamised paljastanud.

Seda õnnelikum oli kloostri lõunaosas vastu jõge asuva suurtükitorni uurijate käsi. Arheoloog Villu Kadakas räägib, et suurtükk tuli välja 17. septembril torni põhjast 20-sentimeetrise rusukihi alt. "Rusu oli kunagi tornis meetreid. Kuid omal ajal Padisel kaevanud Villem Raami juhtimisel veeti torn 1960ndatel tühjaks," teab Kadakas. Kaitsetorn pommitati puruks kas Liivi sõja käigus või varises see kokku veidi hiljem.

Suurtükk on tõenäoliselt pärit 16. sajandist. Selle pikkus on 60 sentimeetrit ja torul on küljes üks vedamise rõngas. Teine on aegadega kuhugi kadunud.

Reliikvia-Siimu relv

"Suurtükk on sarnane sellele relvale, millega tulistab filmis "Viimne reliikvia" Siim. Küsimus on ainult selles, kas see on toru või see osa, kuhu püssirohi sisse käis," arutleb arheoloog.

Osa torust on pundunud ning ilmselt hakkas see suurest tarvitamisest juba lõhki minema.

Kas on leid väga haruldane? "Keskaegseid suurtükke on Eestist leitud alla kümne. Näiteks Haapsalust leiti sisselangenud keldrist neid üsna mitu. Üks olevat leitud Tallinnast. Padisel ning laiemalt Harjumaal on see ikka esimene," ütleb Kadakas.

Praegu on relv Tallinnas uurimisel ning konserveerimisel. Tulevikus kolitakse relv ilmselt Harjumaa muuseumisse. Samas on ka aastal 2003. kloostrist leitud hiigelsuur pada.

Lisaks suurtükile on tänavu Padiselt leitud keraamikat, loomaluid, sepanaelu, mõned väiksed hõbemündid ning teisi esemeid. "Mungaaegset vara on vähe. Nad olid kasinad ja korralikud. Palgasõdurid ja mõisamehed on enamus leide siia jätnud," räägib Kadakas.

Esimene kabel kadunud

Selgemaks on saanud ka mitmed küsimused kloostri ehituse ajaloost. Kuid samas on neid ka juurde tulnud. Nii seadis arheoloog Kadakas endale ülesande leida esimese kabeli asupaik. "Need müürid, mida Villem Raam lõunatiivas kabeliks pidas, ei ole seda ilmselt mitte. See on kloostri vanim osa. Esimene kabel on ilmselt maatasa tehtud ja seda pole näha," ütleb Kadakas.

Segased lood on siseõue ristkäikudega. Kas ja millised need olid, selgub ilmselt lähima kuu jooksul.

Samas on kaevatud välja senitundmata müüre ja rajatisi. "Näiteks ida-eeshoovist, maanteele viiva silla kõrvalt on leitud neljakandilise torni vundament. 200 aastat tagasi tehtud gravüüridel ei ole seda enam olemas," selgitab Kadakas.